Kohapärimuse kursus
jaanuar – oktoober
Pärimuspaiku on kõikjal meie ümber. Igas külas on mitmeid kohti, millest kõnelevad vanad rahvajutud arhiivides ja mida mäletavad maainimesed veel tänagi. Nii rahvajuttude uurimine kui ka vanade kohanimede tundmine rikastab meie maastikutaju. Pealtnäha tavapärases keskkonnas avanevad paikade lood, tähendus, pühadus, erilisus. Tundes kohajutte tunneme me ka neid kohti – nii füüsiliselt maastikul kui ka vaimses plaanis.
Tüüpilisemad pärimuspaigad on: looduslikud pühakohad; ravipaigad; vaimolendite, hiidude ja ajalooliste isikutega seotud kohad; imeliste ilmingute avaldumiskohad; ajaloolised hooned, teed, rajatised; matusepaigad; kabeli- ja kirikukohad; tänapäeval näiteks ka UFO-kohad jne.
Et pärimuspaiku terviklikult tundma õppida, tuleb osata kasutada mitmes erinevas mäluasutuses hoitavat teavet: lisaks rahvaluulele leidub palju ka keelelisi, arheoloogilisi, koduloolisi, kartograafilisi, loodusteaduslikke jm andmeid. Ühtlasi on kindlasti vajalik kohalike maaelanike metoodiline küsitlemine ning paikade uurimine, kaardistamine ja pildistamine koha peal.
Vanade külaelanike kadudes on hääbumas ka vanemad kohajutud. Samas on meie keskel veel palju häid teadjaid, kelle abiga tasuks arhiivides mainitud kohad maastikul üles otsida ja kellelt lugusid lisaks küsida.
Kõige lähemal on pärimuspaigad oma küla elanikele. Seepärast on ka kõige parem, kui kogukonnaliikmed ise õpivad oma küla pärimusmaastikku tundma. Kesksete uurimisasutuste töötajad võivad teha küll teatud üldistusastmega uuringuid või ka mõnes üksikus külas enam süveneda, kuid valdavat enamikku meie pärimuspaikadest nad uurida ei jõua. Seepärast oleks väga vaja süstemaatilisse pärimusmaastiku uurimisse ja kohapärimuse jäädvustamisse kaasata ka kohalikud kogukonnad. Nii saaksid professionaalsed kohapärimuse uurijad kogukonnaliikmetega enda aastatepikkuseid kogemusi ja oskusi jagada ning üheskoos suudetaks kindlasti enam saavutada.
Arendamaks kohalike kogukondade ja pikaajalise praktilise kogemusega uurijate koostööd, kutsub MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus kogukondade liikmeid jaanuaris Raplas algavale kohapärimuse kursusele.
Kursus koosneb neljast moodulist ja selle käigus õpivad osalejad tundma kohapärimuse ainevaldkonda, pärimuspaikade olemust ja uurimislugu; kasutama pärimuspaikade uurimise allikaid; valmistama ette ja viima läbi välitöid ning välitöödel kogutut nõuetekohaselt vormistama. Kursuse hulka kuulub ka praktikapäev Tartu mäluasutustes. Oktoobriks valmib igal osalejal 1-3 küla pärimuspaikade uuring, mida on võimalus tutvustada ühisel ettekandepäeval ja mille alusel on võimalik koostada artiklikogumik.
Kursus on mõeldud külalugu uurivatele kogukonnaliikmetele, ajaloo- ja pärimusehuvilistele õpilastele ja õpetajatele, kultuuriasutuste töötajatele, turismivaldkonna edendajatele, giididele ja kõigile, keda huvitab kodumaastiku põhjalikum tundmaõppimine.
Vaata ka: ainekava, lektor, koht, registreerimine.